- 70% Eesti vastanutest leiab, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele saab toimuda üksnes siis, kui samal ajal vähendatakse ebavõrdsust.
- Kaks kolmandikku pooldab lennundussektorile ja kõigile suurel määral fossiilkütuseid kasutavatele ettevõtetele ette nähtud subsiidiumide ja maksusoodustuste kaotamist.
- Enamik ütleb, et nad lepiksid tulumaksu tõusuga selleks, et aidata madalaima sissetulekuga inimestel kohaneda kliimaga seotud poliitikaga.
- Vähem kui kolmandik vastanutest leiab, et valitsus peaks maksma mõjutatud riikidele rahalist hüvitist kliimamuutuste eest, mille tekkele nad ei ole ise kaasa aidanud.
Euroopa Investeerimispank (EIP) avaldas täna oma kliimaküsitluse kuuenda väljaande tulemused. Seekordse, 2023. aasta augustis ja septembris läbi viidud iga-aastase küsitluse tulemused on ühed kõige jahmatavamad. Alates 2018. aastast toimuv EIP kliimaküsitlus annab teavet inimeste seisukohtadest kliimamuutuste suhtes suuremates majandusriikides kogu maailmas. Küsitluses osales enam kui 30 000 vastanut Euroopa Liidus, USAs, Hiinas, Indias, Jaapanis, Ühendkuningriigis, Araabia Ühendemiraatides, Kanadas ja Lõuna-Koreas. EIP on Euroopa Liidu laenuandja ja maailma suurim mitmepoolne kliimameetmeprojektidele laenu andja.
Pärast järjekordset keerulist aastat, mida ei iseloomustanud mitte ainult kiire inflatsioon, vaid ka rekordilised kuumalained ja põuad, ei ole eestlased EIP kliimaküsitluse andmetel ikka veel kliimamuutuste ulatusliku mõju pärast tõsiselt mures ega tunne vajadust kiiresti meetmeid võtta. Kui suurim katsumus[1] eestlaste jaoks on kasvav elukallidus (seda nimetab oma riigi kolme suurima probleemi seas 79% vastanutest, s.o 11 protsendipunkti võrra rohkem kui ELi keskmine), siis sellele järgnevad ebavõrdsus (43%) ja poliitiline ebastabiilsus (39%). Kliimamuutuste mõjud ja keskkonnaseisundi halvenemine on alles kuuendal positsioonil, kuna neid peab suureks probleemiks vaid 26% vastanutest (24 protsendipunkti võrra vähem kui ELi keskmine 50%).
Õiglase ülemineku nõudlus
Vastanud paigutasid majandusliku ebavõrdsuse suurimate probleemide seas tähtsuselt teisele kohale ning enamik eestlasi nõuab kliimakriisiga toime tulekuks õiglast poliitikat. 70% vastanutest (2 protsendipunkti üle ELi keskmise) ütleb, et üleminek vähese CO2 heitega majandusele saab toimuda vaid siis, kui samal ajal vähendatakse sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust.
Samas usub vaid 34% vastanutest valitsuse suutlikkusse selline õiglane kliimapööre ellu viia.
Arenguriikidele hüvitise maksmine, et aidata neil kliimamuutuste mõjudega toime tulla, on eeldatavasti keskne küsimus ÜRO kliimamuutuste 2023. aasta konverentsil Dubais (COP28). Samas näib, et eestlased on selgelt vastu abi andmisele väljaspool oma piire, et toetada riike, mis on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad, ning tagada üleilmne õiglane üleminek kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisele tulevikule.
30% vastanutest (30 protsendipunkti alla ELi keskmise 60%) nõustub, et riik peaks maksma rahalist hüvitist mõjutatud riikidele, et aidata neil võidelda kliimamuutustega.
[1] Vastajad pidid valima kümne suvalises järjekorras esitatud probleemi seast kolm probleemi, mida nad peavad oma riigi jaoks suurimaks: kasvanud elukallidus, tööpuudus, kliimamuutused, keskkonnaseisundi halvenemine, poliitiline ebastabiilsus, sissetulekute ebavõrdsus, tervishoiuteenuste kättesaadavus, laiaulatuslik ränne, küberrünnakud ja terrorism.
Maksud õiglase ülemineku toetamiseks
Küsitluse tulemused näitavad, et 54% eestlastest (5 protsendipunkti alla ELi keskmise 59%) oleks valmis maksma rohkem tulumaksu, et aidata väiksema sissetulekuga leibkondadel rohepöörde kuludega toime tulla. 47% oleks nõus maksma tulumaksu rohkem 1–2% ning 7% nõustuks 5–10% suurema tulumaksuga.
Enamik Eesti vastanutest teatas, et nad pooldaksid ka muid kliimaga seotud makse. Näiteks 68% kiidaks heaks fossiilkütuse maksureformi, et kaotada subsiidiumid ja maksusoodustused lennundussektorile ja muudele suurel määral fossiilkütuseid kasutavatele tööstusharudele.
EIP asepresident Thomas Östros kommenteeris:
„EIP kõige hiljutisem kliimaküsitlus rõhutab eestlaste teadlikkust kliimamuutustest ja nende soovi selle probleemiga otseselt tegeleda. Kiire inflatsiooni oludes on nad eriti tundlikud sissetulekute ebavõrdsuse taseme suhtes riigis ning tunnistavad, et edukas üleminek kliimaneutraalsele ühiskonnale käib käsikäes sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisega. Soovime Euroopa Investeerimispangas kindlalt toetada õiglast üleminekut, milles ei jäeta kedagi kõrvale. Solidaarsus ja teostatavad meetmed on nüüd olulisemad kui kunagi varem.“
EIP kliimaküsitlusest lähemalt
Euroopa Investeerimispank on lõpule viinud EIP iga-aastase kliimaküsitluse kuuenda väljaande, milles hinnatakse põhjalikult, mida inimesed kliimamuutustest arvavad. Partnerluses turu-uuringufirmaga BVA koostatud EIP kliimaküsitluse kuuenda väljaande eesmärk on anda teavet laiemaks aruteluks hoiakute ja ootuste üle kliimameetmete vallas. 7. augustist kuni 4. septembrini 2023 kestnud küsitluses osales rohkem kui 30 000 vastanut. Esindavasse valimisse kuulusid üle 15aastased isikud kõigis 35 küsitletud riigis (EL 27, USA, Hiina, Ühendkuningriik, India, Jaapan, Lõuna-Korea, Kanada ja AÜE).
Euroopa Investeerimispank
Euroopa Investeerimispank (EIP) on pikaajalisi laene andev Euroopa Liidu institutsioon, mis kuulub liikmesriikidele. EIP tegutseb rohkem kui 160 riigis ning pakub pikaajalist rahastamist usaldusväärseteks investeeringuteks, et panustada ELi poliitilistesse eesmärkidesse.
- 2019. aastal võttis EIP vastu uue energialaenude poliitika, lõpetades selliste energiaprojektide rahastamise, milles kasutatakse fossiilkütust (sh maagaasi) ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata. EIP oli esimene mitmepoolne arengupank, kes seda tegi.
- 2021. aastal sai EIPst ka esimene mitmepoolne arengupank, kes kohandas oma rahastamistegevust Pariisi kokkuleppega.
- Oma kliimapanga tegevuskava kaudu on EIP Grupi eesmärk toetada kriitilisel kümnendil 2021–2030 ühe triljoni euro ulatuses investeeringuid kliimameetmetesse ja keskkonnakestlikkusse.
- Samuti võttis ta kohustuse suurendada investeeringuid kliimameetmetesse ja keskkonnakestlikkusse aastaks 2025 rohkem kui 50%ni oma iga-aastasest laenumahust (möödunud aastal ületati see eesmärk 58% ulatuses).
EIP Global on EIP Grupi haru, mis tegeleb tehingutega väljaspool Euroopa Liitu ning on ELi strateegia „Global Gateway“ põhipartner. Eesmärk on toetada 2027. aasta lõpuks vähemalt 100 miljardi euro ulatuses investeeringuid, mis on ligikaudu kolmandik Global Gateway kogueesmärgist. Euroopa tiimi raames edendab EIP Global tugevaid, fokuseeritud partnerlusi teiste arengu rahastamise asutustega ja kodanikuühiskonnaga. EIP Global toob oma ülemaailmse kontorivõrgu kaudu EIP Grupi lähemale kohalikele kogukondadele, ettevõtetele ja institutsioonidele.
BVA Xsight
BVA Xsight on turu-uuringute ja konsultatsioonide vallas teerajaja. Eri sektorite eriteadmiste ja -oskustega 400 eksperti analüüsivad inimeste elu ainulaadseid tahke. Ettevõte pakub põhjalikku ja otstarbelist teavet, mis parandab otsuste tegemist ja organisatsiooni tulemusi.
BVA Xsight tegutseb nii Prantsusmaal kui ka rahvusvaheliselt, töötades partnerluses avaliku ja erasektori organisatsioonidega. Olles pälvinud mitmeid auhindu oma innovatsioonisuutlikkuse eest, paistab BVA Xsight silma oma meeskondade pühendumise ja kirgliku töösse suhtumise poolest.
BVA Xsight on asutatud Prantsusmaal 1970. aastal. Ettevõttel on kindel missioon ja ta on rahvusvahelise BVA kontserni osa.
Lisateave BVA Xsighti kohta: www.bva.fr